Vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu

Vaktsineerimine inimese papilloomviiruse (HPV) vastu

Emakakaelavähki põhjustab inimese papilloomiviirus (HPV).  HPV on inimeselt inimesele, sh sugulisel teel leviv tõsine viirus. Kui naisterahvas nakatub teatud liiki HPVsse, võib see põhjustada emakakaela väärarengud, sh emakakaela vähi. See protsess võib olla pikaajaline ja kesta isegi 10-25 aastat.  Samas, erinevate uuringute andmetel on just HPV suure riskiga tüved  olnud põhjuseks enam kui 85% emakakaelavähi juhtudest.

Eestis on emakakaelavähki haigestumus ja suremus üks kõrgemaid Euroopas. Igal aastal avastatakse Eestis keskmiselt 180 emakakaelavähi esmajuhtu.

Igal naisterahval tasub regulaarselt külastada naistearsti ning teha HPV testi, sest emakakaela rakkude negatiivsed muutused ja isegi varajases staadiumis kasvaja ei mõjuta esialgu inimese enesetunnet.

Rakkude muutused on võimalik tuvastada vaid tsitoloogilise uuringu abil, mida tuntakse ka PAP-testina. Tegemist on igal pool maailmas tunnustatud metoodikaga emakakaela rakkude muutumise tuvastamiseks.

Emakakaelavähist hoidumiseks on võimalik end vaktsineerida. HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset.

HPV-vastane vaktsineerimine ei mõjuta naisterahva võimalusi rasedaks jääda ega avalda mingil viisil mõju järgnevatele rasedustele.

80% inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV tüvega.

Ohtlikumad HPV tüved võivad põhjustada lisaks emakakaelavähile ka häbeme- ja tupevähki, päraku- ja peenisevähki ning suuõõnevähki.