Rasedusaegsed ultraheliuuringud

Rasedusaegsed skriining-testid

Ultraheli võimaldab mitte ainult tuvastada raseduse juba väga varajases faasis, vaid ka jälgida loote kasvamist ja tema arengut.

Ultraheliuuring võimaldab tuvastada  võimalikud kõrvalekalded loote arengus. Ultraheli abil saab tuvastada ohtliku emakavälise raseduse, saada jälile veritsuste põhjustele, kahtlustada lootel patoloogilisi kromosoomimuutusi (näiteks Downi sündroomi).

Kõikide ultraheliskriiningute ajal hindab arst platsenta asetust ja selle küpsust ning mõõdab amniootilist indeksit (hindab lootevedeliku mahtu). Rasedusaegse skriiningu osaks on ka veresoonte doppleruuring. Emaka ja loote doppleruuring võimaldab hinnata platsenta verevarustust ja loote heaolu. Veresoonte verevoolude hindamine annab naistearstile või ämmaemandale lisainfot loote seisundi kohta ning aitab sünnitust vastavalt sellele paremini ajastada. Lisaks sellele aitab doppleruuring leida riskigruppi kuuluvaid naisterahvaid, kelle puhul on suurem risk loote kasvupeetuse väljakujunemiseks, määratleda ja korrigeerida ravivõtteid ning valida optimaalse raseduse jälgimise ja sünnitusmeetodi.

• Raseduse esimese trimestri skriining tehakse raseduse 11.-13. nädalal. Uuritakse loote kaelapiirkonda, nn kuklavolti.
• Raseduse teise trimestri skriining tehakse raseduse 20.-21. nädalal. Uuritakse loote anatoomiat.
• Raseduse kolmanda trimestri uuring tehakse (vastavalt näidistustele) raseduse 32.-34. nädalal.

Ultraheliuuring raseduse varajases staadiumis (enne 11. nädalat). Kombineeritud skriining raseduse esimese trimestri ajal

Esimene ultraheliuuring raseduse varajases faasis tehakse transvaginaalse anduri abil. 6-10 rasedusnädalal saab ultraheli abil tuvastada, et tegemist on areneva rasedusega (lootel on südamelöögid), mis kulgeb emaka sees (välistab ohtliku emakavälise raseduse), tuvastada loodete arvu.

OSCAR-test –  ultraheliuuring + vereanalüüs

OSCAR test on sünnieelne loote kromosomaalsete haiguste (Patau sündroomi, Edwardsi sündroomi ja Downi sündroomi) ja rasedusekomplikatsioonide skriiningtest, mis teostatakse rasedatele enne 14. rasedusnädalat. Lisaks hinnatakse riski preeklampsia, loote kasvupeetuse ja enneaegse sünnituse suhtes.

Raseduse esimese trimestri ultraheliuuringu käigus:

• täpsustatakse raseduse kestvust
• hinnatakse loote anatoomilist struktuuri, lootevedeliku mahtu, platsenta asetust ja struktuuri
• kromosoomihaiguste uurimiseks mõõdetakse loote kaelapiirkonda (nn kuklavolti – nuchal translucency, NT) ning teiste kromosoomihaiguste markereid. Rahuldavad mõõdud on < 3,0 мм. Suurema arvu puhul kasvab ka loote kromosoomsete anomaaliate risk.

Uuringu lõppfaasis erinevate markerite näitajaid kombineeritakse ning selle alusel hinnatakse konkreetse raseduse puhul lootel kromosoomimuudatuste esinemise tõenäosust. See risk on toodud suhtarvuna.

NB! OSCAR-test hindab siiski vaid kromosoomimuudatuste riski esinemise tõenäosust konkreetse loote puhul.  Positiivne testitulemus ei tähenda veel, et tulevane laps on haige, aga see toob välja, et kromosoomihaiguste risk on suurem.  Täpsemaks diagnoosimiseks on võimalik teha loote kromosoomide uuringu.  Kui OSCAR-test näitas kesmisest kõrgemaid riske, siis oleks soovitav teha Niptify-test.

Loote kesknärvisüsteemi ultraheliuuring

Neurosonograafia on loote kesknärvisüsteemi üksikasjalik ultraheliuuring, mille käigus uuritakse ka loote aju ja lülisammast. Ideaalne uuringuperiood on teine trimester pärast 20. rasedusnädalat. Loote neurosonograafia eeliseks on asjaolu, et loote kolju on veel õhuke ja võimaldab uurida loote aju peaaegu iga nurga alt.

Loote aju süstemaatilises uuringus pildistatakse tavaliselt nelja koronaarset ja kolme sagitaalset sektsiooni. Uuritakse erinevaid struktuure, mida on võimalik tuvastada raseduse teise trimestri lõpus ja kolmanda trimestri alguses. Lisaks anatoomiliste struktuuride uurimisele võimaldab loote neurosonograafia hinnata raseduse ajal loote ajus toimuvaid füsioloogilisi muutusi.

Neurosonograafia võimaldab kontrollida loote aju põhilisi struktuure ja nende vastastikust asendit, hinnata loote pea kuju ja aju ehitust.

Individuaalsete struktuuride uurimistulemused annavad olulist teavet selliste aju väärarengute kohta nagu holoprosentsefaalia, Corpus Callosum agenees, kaugelearenenud hüdrotsefaalia ehk vesipea ja septo-optiline düsplaasia.

Loote lülisamba üksikasjalik uuring võimaldab diagnoosida avatud lülilõhestust (spina bifida aperta), mis tavaliselt viitab loote aju arenguhäiretele.

Loote tervise üksikasjalik uurimine

Loote areng emakas raseduse ajal on tulevaste vanemate jaoks üks kõige olulisemaid küsimusi.

Üksikasjalik ultraheliuuring on meetod, mille käigus saadakse loote kõikidest elunditest kõrge kvaliteediga kujutis. See võimaldab määrata kindlaks lapse võimaliku arenguhäire või selle riski. Üksikasjalik ultraheliuuring kasutab helilaineid ja ei kahjusta imikut ega rasedat. Esimestel nädalatel on ultraheli eesmärgiks kaitsta ema ja lapse tervist. Raseduse viimastel nädalatel on ultraheliuuring eesmärk hinnata lapse vereringet, lapse arengut ja kontrollida lapse tervislikku seisundit.

Üksikasjalik ultraheli tehakse 11-13. rasedusnädalal (kõigil rasedatel), 18.-23 rasedusnädalal (kõigil rasedatel) ning 24. rasedusnädalal või hiljem (kõrge riskiga rasedused)

Niptify-test

on lapseootel naisterahva vereproovil põhinev test, mis määrab Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroomi esinemise riski ja lisaks ka loote soo. Haigekassa kompenseerib NIPTIFY testi rasedatele, kellel on OSCAR testiga leitud kõrgenenud loote kromosoomhaiguse risk. Tänu sellele ei pea 90% kõrge OSCAR riskiga patsientidest läbima invasiivset lootevee uuringut. NIPTIFY on ohutu ja kiire, sest analüüsiks võetakse emalt vereproov ja testi tulemused saabuvad arstile 4-8 tööpäeva jooksul.

Olenemata OSCAR testi ajastusest ja tulemusest, on NIPTIFY test kättesaadav kõigile lapseootel peredele juba alates 10. rasedusnädalast. Test tuvastab loote võimaliku kromosoomhaiguse peaaegu 100% täpsusega ja määrab loote loo eksimatult.

Lisaks võib NIPTIFY tuvastada ka teisi kromosomaalseid kõrvalekaldeid ehk juhuleide, mis võivad mõjutada loote tervist ja raseduse kulgu.

Vaatamata NIPT-uuringu kõrgele täpsusele, ei ole tegemist diagnoosimisinstrumendiga.  Testi positiivse tulemuse puhul  (analüüs hindas kromosoomihaiguse või sündroomi esinemise riski kõrgeks), on täpse diagnoosi saamiseks siiski vaja teha horionbiopsia, ehk looteveeuuringu.

Raseduse teise trimestri skriining – loote anatoomiauuring
Ultraheliuuring raseduse teise trimestri ajal on kohustuslik. Uuringu ajal kasutame kaasaegseid 3D ja 4D ultraheliaparaate. Arst  saab uuringu käigus vaadata üle loote kehaosad ja siseorganid, hinnata lootevee piisavust  ja platsenta asetust. Loote mõõtude järgi on võimalik tuvastada mitmenda rasedusnädalaga on tegu ja määratleda sünnitustähtaja 1,5-2 nädalase täpsusega. Sageli saab selle uuringu käigus arst näha ka lapse sugu, aga see sõltub loote asetusest.

Ultraheliuuringu ajal saab arst märgata võimalikke kõrvalekaldeid loote arengus:

• Downi sündroom – näojoonte, pea, keha ja jäsemete visuaalsed anomaaliad, suguorganite alaareng, alanenud lihastoonus, südame ja soolestiku defektid
• Edwardsi sündroom – kolju ajuosa ja näoosa anomaaliad
• Patau sündroom – aju ja näostruktuuride ning jäsemete arvukad anomaaliad. Suur suremisrisk esimesel eluaastal.

Terneri sündroom – arvukad aorti, neerude, nägemis- ja kuulmisorganite ning reproduktiivorganite anomaaliad, välimuse ja psüühika väärareng.

Neuraaltoru patoloogiad – aju, selgroo ja seljaaju kaasasündinud defektid. Kaasneb invaliidsuse ja varajase surma risk.

Protseduuri käigus mõõdetakse loote  suurust, hinnatakse selle asukohta emakas, hingamise ja liikumise aktiivsust, üldarengu vastavust kasvunormidele. Kasutades ultraheliaparaadi lisaseadet – dopperograafiat, hinnatakse platsenta verevarustust ja loote heaolu. Veresoonte verevoolude hindamine annab naistearstile või ämmaemandale lisainfot loote seisundi kohta.

Samuti võimaldab see määratleda platsenta lõpliku asetuse, lootevee mahu ja kvaliteedi ja hilise toksikoosi riski.

Raseduse 18.-22 nädalal on loote kaal 400-500g ning pikkus 22-27 cm. Selliste mõõtmete puhul võimaldab ultraheli detailselt vaadata kõiki anatoomilisi struktuure ning tuvastada enamuse võimalikest väärarengutest, mis vajavad kirurgilist sekkumist või toovad kaasa lapse elukvaliteedi languse.  Peale sellel rasedusperioodil ultraheliuuringu läbimist võib enamuse prenataalset diagnostikat vajavatest teemadest lugeda kaetuks.

Raseduse III trimestri skriiningut viiakse läbi raseduse 32.-34. nädalal

Selle 23.-34. rasedusnädalal teostatava ultraheliuuringu peaeesmärgiks on mõõta beebi pea ja kõhu ümbermõõtu, jäsemete pikkust ning määratleda lapse kaal. See võimaldab prognoosida iseenesliku sünnituse riski ning hinnata loote arengut ja heaolu.

Lisaks sellele võimaldab antud ultraheliuuring:

• hinnata platsenta seisundit ning saada kinnitust, et selle asend emaka sees ei takista sünnitust.
• mõõta lootevett ning välistada seeläbi, et lootevett on liiga palju või liiga vähe.
• tuvastada looteseisu (peaseis, vaagnaotsseis, risti- või  põikiseis)
• hinnata doppleruuringu abil platsenta verevarustust ja loote heaolu.

Raseduse kolmanda trimestri ultraheliuuring võimaldab tuvastada loote arengupeetuse ning vajadusel, lähtudes asjaoludest, võib arst selle põhjal otsustada hädavajaliku meditsiinilise sekkumise vajaduse ning rakendab kõik vajalikud meetmed edukaks sünnituseks.

3D ultraheliuuring

Ultraheliuuringu saab teha ka omal soovil ja enda tarbeks salvestada spetsiaalse 3D aparaadi abil ka loote fotod ja video mille saab jäädvustada kas pildiseeriana paberile ja/või salvestusega DVD-le.

Tavaliselt võimaldab ultraheliuuring teha kahemõõtmelisi pilte lootest või eraldi kehaosadest. 3D ultraheliuuring võimaldab saada lootest ekraanile kolmemõõtmelise pildi nagu reaalses elus. Uuringu ajal on võimalik  näha ja jäädvustada lapse liigutusi, haigutamist, naeratust, näpu imemist kolmemõõtmelisena reaalajas. Selle abil on võimalik näha ka lapse südamelööke, vereringet, loote hingamisliigutusi ja hinnata loote heaoluseisundit.

Sellist ultraheliuuringut teeme patsiendi soovil, ilma meditsiinilise näidustuseta. Parim aeg sellise uuringu teostamiseks on raseduse 24.-32. nädalal.  Sellel ajal sarnaneb loode küpsuse ja kehaehituse poolest juba vastsündinud imikule. Tal on välja arenenud näo miimilised lihased ja ta oskab naeratada. Ta avab oma silmi, tal on välja arenenud küüned ja sagely isegi juuksed.

Siiski mõjutab loote asend piltide õnnestumist. Mõnikord, kui tundub, et lapse näo ilmet on ekraanil halvasti näha, tuleb uuringu ajal teha 15-20 minutine paus ja tavaliselt selle aja jooksul laps vahetab kõhus asendit ning temast saab paremad  3D pildid/video.   Osad looted on aktiivsemad rohkem hommikuti, teised jälle õhtuti, kuid vaatamata sellele enamus ajast, s.o 90 – 95% ööpäevast, looted siiski magavad.

Tähtis on pidada meeles, et 3D ultraheliuuring tehakse lisaks tavauuringutele ning see ei asenda ühtegi tavapärast ultraheliuuringut. Loote mõõtmine ja arengudefektide välistamine toimub tavalise kahemõõtmelise ultraheliuuringu raames.  Siiski teatud juhtudel annab 3D ultraheliuuring arstile täiendava info võimalikest väärarengutest.

Loote 3D ultraheliuuring võimaldab:

• Loote näo ja jäsemete kolmemõõtmelise kujutise saamist
• Loote asendi ja tema kasvu hindamist
• Platsenta asendi ja struktuuri hindamist
• Lootevee hulga hindamist
• Loote struktuuride  hindamist
• Loote funktsioonide (liigutused, hingamine, südametöö, neelamine) hindamist
• Soovi korral loote soo tuvastamist

Loote südame ultraheli

Loote südame ultraheli ehk ehhokardiograafia on raseduse üks olulisemaid uuringuid. See protseduur võimaldab hinnata südame seisundit ja suurust. Uuringu käigus vaadeldakse ka verevarustust ja kambrite suurust.

Ehhokardiograafia on mitteinvasiivne protseduur, mis ei mõjuta loodet. Protseduuri saab teha igal raseduse trimestril, kuid kõige parem on loote südame ultraheli teha 18-24 rasedusnädalal. Sellest varem või hiljem võib uuringu tulemuslikkus olla madalam. Ultraheli võidakse läbi viia ka raseduse hilises staadiumis vastavate näidustuste korral vastavate näidustuste korral (näiteks veel sündimata lapse südame rütmihäired).

Esimene trimester:

Uuritakse südamelihase kokkutõmbumise sagedust. Selle põhjal saab kontrollida loote tervislikku seisundit. Normist kõrvalekalduv tulemus võib viidata hüpoksiale ja muudele arenguhäiretele.

Teine trimester.

Loote süda sarnaneb juba 14-nädalaselt täiskasvanu südamega. Optimaalseks uuringuperioodiks peetakse 18-26 rasedusnädalat, kus saab juba vaadelda klappe, vaheseina ja muid südame komponente.

Kolmas trimester.

Selles etapis tehtud uuringud on mõnel juhul andnud valetulemusi, seetõttu on sellise uuringu usaldusväärsus madal.