Vaktsineerimine puukentsefaliidist
Vaktsineerimine on osutunud tõhusaks viisiks puukentsefaliidi vastu kaitsmiseks.
Vaktsiini toime
Puukentsefaliidi vaktsiin ei sisalda elusviirust. Kaasaegne vaktsiin sisaldab “tapetud” viirust, kuid viirusosakese antigeenne struktuur on säilinud. Pärast vaktsiini manustamist tunneb immuunsüsteem viirusantigeenid ära ja õpib viirusega võitlema. Treenitud immuunsüsteemi rakud hakkavad tootma antikehi. Looduslikud antikehad blokeerivad viivitamatult organismi sattunud viiruse arengu. Immunoglobuliini kaitsva kontsentratsiooni pikaajaliseks säilitamiseks on vaja mitut vaktsiini annust. Vaktsineerimise tõhusust saab hinnata kaitsvate antikehade kontsentratsiooni järgi veres. Kaitse puukentsefaliidi vastu tekib mitte varem kui kaks nädalat pärast vaktsiini teist annust. Seetõttu on vaja vaktsineerida enne puugihooaja algust, et teine vaktsineerimine tehtaks vähemalt kaks nädalat enne puugihammustuse ohtu.
Vaktsineerimise skeem
Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, millest kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vahega ja kolmas kuni aasta pärast. Korduvvaktsineerimist tuleks Eestis kui puukentsefaliidi levipiirkonnas teha 3-5 aasta järel.
Kaitse ennast ja oma lähedasi puukentsefaliidist!
Tule vaktsineerima!
Lisainfo ja registreerimine tel 6530 133 , 6623 700
Jäta kommentaar