Neuroloogia
Neuroloogia on meditsiiniharu, mis uurib kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haigusi, selle struktuuri, funktsioone, norme, patoloogiat ning ravi. Närvisüsteemi haigused (meditsiini valdkond – neuroloogia) on oma olemuselt mitmekesised ja annavad sageli sarnase kliinilise pildi teiste haigustega. Eristatakse kesk- ja perifeerse närvisüsteemi kahjustusi. Levinumad kesknärvisüsteemi haigused on neuroloogiliste ilmingutega ajuveresoonte haigused, demüeliniseerivad haigused (hulgiskleroos), degeneratiivsed haigused (Parkinsoni tõbi). Perifeerse närvisüsteemi kahjustus võib tekkida nakkushaiguste, allergiliste ja autoimmuunsete protsesside taustal, vertebrogeense patoloogia (selgroo haigused), endokriinsete haiguste ja mitmete muude seisundite korral.
Tuleb märkida, et valusündroom on üks närvisüsteemi haiguste kõige sagedasemaid ilminguid. See võib olla nii pea- kui ka seljavalu.
Kõige tavalisemad põhjused arst-neuroloogi külastamiseks on:
peavalu (migreeni- ja pingevalu);
tundlikkuse häired (analgeesia, hüpesteesia, termoanesteesia, hüperalgeesia, hüperesteesia ja hüperpaatia);
pearinglus (ümbritsevate objektide kujuteldava liikumise tunne enda ümber);
tasakaaluhäired (minestamiseelne seisund);
epilepsia ja selle kahtlus (järsud krambid);
teadvushäired ja teadvuse kaotus (lühiajaline teadvusekaotus šoki, stressi, ületöötamise või valu taustal);
müasteenia (haigus, mis kahjustab inimese närve ja lihaseid);
mäluhäired (see on patoloogiline seisund, mis on seotud võimetusega salvestada välismaailmast saadud teavet ja seda kasutada);
dementsuse kahtlus (see on aju talituse häire mõningate intellektuaalsete ja vaimsete võimete kaotuse, emotsionaalse stabiilsuse ja käitumise halvenemise näol);
Parkinsoni tõbi ja selle kahtlus;
treemor ja tahtmatud liigutused;
peaajuinfarkt, peaajuinfarkti jääknähud, peaajuinfarkti sekundaarne profüllaktika;
hulgiskleroos ja selle kahtlus
puukidega levivad närvihaigused (haigused, mida annavad edasi puugid);
rahutute jalgade sündroom (jalgade liigutamine alajäsemete ebamugavuse leevendamiseks);
muud kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haigused.
Neuroloogi vastuvõtt sisaldab visuaalset vaatlust, neuroloogilisi teste tundlikkuse ja reflekside kontrolli, esmast küsitlust ning diagnoosimiseks vajalike koondandmete kogumist (infot traumade, haiguste, harjumuste ja elustiili erisuste kohta).
Sõltuvalt diagnoositud neuroloogilisest seisundist koostab arst raviplaani.